Unnitlogugielat ohccit



Vuoigatvuohta joatkkaoahpahussii eaktuda, ahte orut lobálaččat riikkas. Dasa lassin don fertet leat 

  • čađahan norgga vuođđoskuvlla dahje
  • čađahan olgoriikkas oppalaš vuođđooahpahusa unnimusat 9 jagi dahje 
  • dus ferte leat reálagelbbolašvuohta, mii vástida dan, ahte livččet čađahan norgga vuođđoskuvlaoahpahusa rávesolbmuid várás, árvvoštallama dahká gielda.

Vuorddátgo orrunlohpemearrádusa 

Jos orut lobálaččat riikkas ja vuorddát orrunlohpemearrádusa, de guoská dát: 

  • Jos it leat deavdán 18 ja lea jáhkehahtti ahte šattat orrut Norggas eanet go golbma mánu, de lea dus vuoigatvuohta joatkkaoahpahussii.
  • Jos deavddát 18 jagi skuvlajagi áigge, de lea dus vuoigatvuohta vázzit lohppii álggahuvvon skuvlajagi.

Jos du orrunlohpeohcamuš biehttaluvvo, de gusto joatkkaoahpahusa vuoigatvuohta dassážii go loahpalaš mearrádus lea dahkkojuvvon. 

Davviriikkat ja EES 

Davviriikkaid nuorain dahje eará EES-riikkaid bargiid mánáin lea seamma vuoigatvuohta joatkkaoahpahussii, go nuorain geat leat vázzán norgga vuođđoskuvlla (geahča maid Skuvlavázzin Davviriikkain). 

Álbmotregisttar 

Galggat dábálaččat leat registrerejuvvon álbmotregistarii ovdal ohcanáigemeari, vai du ohppuiváldin sáhttá árvvoštallojuvvot.

Norgga árvosánit váilot

Jos dus ii leat árvosátnevuođđu, maid sáhttá buohtastahttit norgga árvosániiguin, de árvvoštallojuvvot don oktagaslaččat (geahča maiddái Ohppuiváldin oktagaslaš meannudeami vuođul).

Dárogiella

  • Dárogielmáhtu hárrái eai leat erenoamáš gáibádusat joatkkaskuvlaoahpahussii váldima oktavuođas.
  • Jos leat aiddo riikii boahtán sisafárrejeaddji, geas lea introdukšuvdnalága vuođul vuoigatvuohta dahje geatnegasvuohta dárogieloahpahussii, de berret váldit dárogieloahpu ovdalgo álggát joatkkaskuvlii. Eanet dieđuid oaččut iežat orrungielddas.

Unnitlogugielagiid fálaldagat 

Don leat unnitlogugielat jos dus lea eará eatnigiella go dárogiella dahje sámegiella.

  • Jos dus ii leat doarvái nana máhttu dárogielas, de soaitá dus leat vuoigatvuohta geavahit eanet go golbma jagi oahpu váldimii. Geahča Unnitlogugielagiid erenoamáš giellaoahpahus.
  • Dutnje sáhttet maid fállat unnitlogugielat ohcciid láidehusjagi / ráhkkanan-Jo1 ovdal go du váldet ohppui dábálaš Jo1-ceahkkái. Jos válddát dakkár láidehusjagi, it geavat golmma jagi oahpahusvuoigatvuođa. Muitte ahte golmma jagi vuoigatvuođa galgá dattetge geavahit ovdal dan jagi loahpa, go deavddát 24 jagi. 
  • Loga maiddái Heivehuvvon oahppoluodda studeremii ráhkkanahtti oahppoprográmmain.
Fylkkagielddain dat lea ovddasvástádus heivehit oahpahusa unnitlogugielat ohcciide, danin sáhttet sierra fylkkain leat sierralágan ohppuiváldinnjuolggadusat ja fálaldagat. Unnitlogugielat ohcciid ohcanáigemearri lea guovvamánu 1. b. jos sii dárbbašit heivehemiid.

Vállje iežat fylkka!

Dáin fylkkain leat lassidieđut dán čuoggái: