Don válljet čiekŋut
Don oahpat
Dan mielde makkár fágaid válljet:- matematihka ja eará reálafágaid
- jođiheami ja ekonomiija
- historjjá, politihka ja psykologiija
- gielaid
- eará teorehtalaš fágaid
Don berret
- liikot bargat teorehtalaš fágaiguin
- leat gearggus ovttasbargui, bargat struktuvrralaččat ja iešdisipliinnain
- liikot čállit dahje rehkenastit
- beroštit kultur- ja servodatdiliin
Don olahat
- studerengelbbolašvuođa ja sáhtát váldit alit oahpu
Jos válddát alit oahpu, de sáhtát šaddat earret eará
- buohccedivššárin, doavttirin dahje šibitdoavttirin
- inšenevran, juristan dahje ekonoman
- oahpaheaddjin, psylologan dahje dutkin
Dahje soaittát bargat eará fidnuin – go dus lea oppalaš studerengelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat eanaš allaskuvllaid ja universiteahtaid oahpuide
Vejolaš bargosajit
- buohcceviesut, duopmostuolut, politistašuvnnat dahje gielddahálddahusat
- advokáhttakantuvrrat, konsuleantafitnodagat dahje inšenevrafitnodagat
- mánáidgárddit, skuvllat dahje universitehtat
Alit ohppui beassama gáibádusat
Go olahat oppalaš studerengelbbolašvuođa, de sáhtát ohcat eanaš allaskuvllaid ja universitehtaid oahpuide. Muhtin oahpuide gal leat erenoamáš ohppuibeassangáibádusat:
- Sisabeassangeahččaleamit: Ollu luovvalas fágaid oahpuin lea sisabeassangeahččaleapmi.
- Reálafágagáibádus: Muhtun oahpuide gáibidit ahte leat váldán dihto reálafágaid, ovdamearkka dihte inšenevra-, reálafága- ja medisiinna oahpuide. Don gávnnat ohppuibeassangáibádusaid neahttasiiddus samordnaopptak.no. Jos válljet oahppospesialiserema ja logat reálafágaid Jo2- ja Jo3-ceahkis, de lea stuorámus vejolašvuohta ahte leat váldán daid reálafágaid, maid dárbbašat.
Fágaid válljen oahppospesialiserema oahppoprográmmas
- Jos válddát reálafágaid dahje giela, servodatfága ja ekonomiija, de válljet guokte prográmmafága Jo2:s, maid fertet joatkit Jo3:s. Dan gohčodit čiekŋumin. Dat prográmmafágat fertejit gullat du prográmmasuorgái.
- Galggat válljet vel guokte prográmmafága, ovtta ovtta Jo2:s ja ovtta Jo3:s. Dat sáhttet leat du prográmmasuorggis dahje studeremii ráhkkanahtti oahppoprográmma eará prográmmasuorggis (ovdamearkka dihte reálafága dahje vierisgiella). It dárbbaš joatkit válljejuvvon prográmmafágain maŋit ceahkis.
- Itgo lohkan vierisgiela nuoraidceahkis? Dalle fertet válljet vierisgiela oktasašfágan Jo3:s, itge de beasa válljet prográmmafága Jo3:s.
- Leat erenoamáš njuolggadusat fágaid válljemii, jos válljet matematihka R1/S1 prográmmafágan Jo2:s.
- Skuvla dat mearrida guđe prográmmafágaid dat fállá.
- Leatgo dus erenoamáš jurdagat boahtteáiggi hárrái? Dalle berret dárkkistit mii gáibiduvvo daid oahpuide, maidda dus lea beroštupmi, ovdalgo válljet fágaid.
- Vierisgiela ja reálafága prográmmafágain oažžu lassičuoggáid go ohcá alit ohppui