Don válljet čiekŋut jogo
Don oahpat
Dan mielde makkár fágaid leat válljen:
- bargat musihkain, okto ja ovttas earáiguin
- dánsunvugiid, dánsunteknihkaid ja koreografiija
- neavttašanteknihkaid, bagadallama ja teáhterbuvttadeami
- ovddidit iežat dáiddalaš čehppodaga
- teorehtalaš fágaid
Don berret leat
Dan mielde masa válljet čiekŋut:
- musikálalaš ja čahppi lávlut dahje čuojahit muhtun čuojanasa
- leat čeahppi dihto dánsunvuogis
- beroštuvvan rollaid čájáhallamiid ja leat lávddi alde
- gearggus hárjehallat ollu, okto ja ovttas earáiguin, skuvlaáiggis ja dan olggobealde
- hutkái
Eanemustá bealli Jo1 ohppiin sáhttet váldojuvvot ohppui sisabeassangeahččaleami dahje duođaštuvvon dáidduid bokte.
Jos áiggut musihka, dánsuma ja drámá Jo1-ceahkkái
- Fertet ohcamušas almmuhit masa háliidat čiekŋut: dánsumii, drámái vai musihkkii. Dárkkis skuvlla fálaldaga - eai lahkage buot skuvllat fála buot golbma dáiddašlája.
- Eanemustá bealli Jo1-ceahki ohppiin besset ohppui sisabeassangeahččaleami vuođul dahje dokumenterejuvvon dáidduid vuođul. Jos nu lea du fylkkas, de oaččut eanet dieđuid dan birra dasto.
Don olahat
- studerengelbbolašvuođa ja sáhtát váldit alit oahpu
Jos válddát alit oahpu, de sáhtát šaddat earret eará
- dánsun, koreográfan dahje dánsunpedagogan
- lávlun, musihkkapedagogan dahje musihkkaterapevtan
- neavttárin, lávdehábmejeaddjin dahje dramaturgan
Soaittát maid studeret eará fidnui – go dus lea oppalaš studerengelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat eanaš allaskuvllaid ja universiteahtaid oahpuide
Bargosadjin sáhttá leat
- teáhter dahje operadállu
- orkeasttar, konseartalávdi dahje musihkkajoavku
- buhcciidsiida dahje skuvla
Alit oahpu ohppuibeassangáibádusat
Go dus lea oppalaš studerengelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat eanaš allaskuvllaid ja universiteahtaid oahpuide. Muhtin oahpuin leat gal erenoamáš sisabeassangáibádusat:
- Sisabeassangeahččaleamit: Ollu dáiddafágalaš oahpuin, main oahpat dánsuma, drámá dahje musihka, gáibiduvvo geavatlaš sisabeassangeahččaleapmi. Go válddát dánsuma, drámá dahje musihka joatkkaoahpahusas, de oaččut buori vuođu dakkár sisabeassangeahččalemiide.
- Reálafágagáibádus: Muhtin oahpuide dus gáibiduvvojit dihto reálafágat, ovdamearkka dihte inšenevra-, reálafága- ja medisiinna oahpuide. Don gávnnat ohppuibeassangáibádusaid neahttasiiddus samordnaopptak.no. Go logat musihka, dánsuma ja drámá, de it soaitte čágahit diibmoplánii buot reálafágaid, maid de dárbbašat. Dárkkis skuvllainat, fálletgo dat buot reálafágaid, maid soaittát háliidit váldit.
Fágaid válljen musihka, dánsuma ja drámá oahppoprográmmas
- Sáhtát ieš válljet golbma prográmmafága, ovtta Jo1:s, ovtta Jo2:s ja ovtta Jo3:s.
- Prográmmafágain, maid válljet, sáhtát čiekŋut dánsumii, drámái dahje musihkkii ja/dahje fágaide, mat gullet studeremii ráhkkanahtti oahppoprográmma eará prográmmasurggiide (ovdamearkka dihte reálafága dahje vierisgiella).
- Du skuvla dat mearrida guđe prográmmafágaid dat fállá.
- Itgo lohkan vierisgiela nuoraidceahkis? Dalle fertet válljet vierisgiela oktasašfágan Jo3:s, itge de beasa válljet prográmmafága Jo3:s.
- Leatgo dus erenoamáš jurdagat boahtteáiggi hárrái? Dárkkis mii gáibiduvvo daid oahpuide, maidda dus lea beroštupmi, ovdalgo válljet fágaid.
- Vierisgiela ja reálafága prográmmafágain oažžu lassičuoggáid go ohcá alit ohppui.
