Mii lea joatkkaoahpahus?



Joatkkaoahpahus vuođđuduvvá vuođđoskuvlla 10. jahkeceahkkái. Joatkkaoahpahusain olahat studerengelbbolašvuođa, fidnogelbbolašvuođa dahje vuođđogelbbolašvuođa. Don fertet ohcat oahpposaji joatkkaoahpahussii.

Joatkkaoahpahusa lágidit dábálaččat 3 jagi skuvlaoahpahussan dahje 2 jagi skuvlaoahpahussan ja 2 jagi oahpahussan fitnodagas.

 

 

10. ceahkki


Velg kursretning

  • Studieforberedende
  • Yrkesfaglig

Studeremii ráhkkanahtti oahppoprográmmain don olahat studerengelbbolašvuođa


Joatkkaoahpahusa 1. ceahkki skuvllas

Joatkkaoahpahusa 2. ceahkki skuvllas


Joatkkaoahpahusa 3. ceahkki skuvllas


Alit oahppu allaskuvllas/universiteheahtas


Oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhus


Fidnofágalaš oahpahusain olahat fidnogelbbolašvuođa (fága-/sváinnasreivviin dahje dan haga)


Joatkkaoahpahusa 1. ceahkki skuvllas


Joatkkaoahpahusa 2. ceahkki skuvllas


Velg VG3 retning

  • Joatkkaoahpahusa 3. ceahkki skuvllas


  • Oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhus


  • Oahpahus fitnodagas


Joatkkaoahpahusa 3. ceahkki skuvllas


Oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhus


Oahpahus fitnodagas


Fidnu ja bargoeallin dahje fágaskuvlaoahpahus


1. jahki


2. jahki


3. jahki


4. jahki


 

Studeremii ráhkkanahtti vai fidnofágalaš oahpahus?

Joatkkaoahpahusa bokte don beasat viidásut ohppui ja fidnoeallimii. Joatkkaoahpahusas mii sirretge fidnofágalaš oahpuid ja studeremii ráhkkanahtti oahpuid. 

Studeremii ráhkkanahtti oahpus deattuhit teorehtalaš máhtu ja dainna olahat studerengelbbolašvuođa. Jos válljet studeremii ráhkkanahtti oahpahusa, sáhtát studeret viidáseappot allaskuvllas dahje universitehtas 3 jagi geahčen.

Fidnofágalaš oahppu láidesta fidnui ja olahat dainna fidnogelbbolašvuođa, juogo fága- dahje sváinnasreivviin dahje dan haga. Jos válljet fidnofágalaš oahpu, sáhtát leat barggus 3–5 jagi geahčen, dahje sáhtát maid váldit oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhusa jos háliidat studeret viidáseappot allaskuvllas dahje universitehtas.

Ollislašvuođakárta

Joatkkaoahpahusa ráhkadusa oainnát ollislašvuođakárttas. Ivdnegeavahusas oainnát čielgasit leago oahpahus skuvllas (fiskat) vai fitnodagas (ruoná). Alit ruvttot čájehit makkár gelbbolašvuođa leat juksan go leat čađahan oahpu.

 

Vállje iežat fylkka!

Dáin fylkkain leat lassidieđut dán čuoggái: