Mah njoelkedassh dov båetijen aejkien bïjre? Maam sïjhth sjïdtedh?
Datne jïjtje tjoerh veeljedh mïsse edtjh jaepide nuhtjedh jåarhkelïerehtimmesne. Dan åvteste væjsehke veelelaakan ussjedidh maam ööhpehtimmide datne sïjhth veeljedh, jïh mejnie vïenhth datne sïjhth lyjhkedh barkedh båetijen aejkien. Vihkele datne dam jïjtje veeljh!

Soptsesth eejhtegigujmie jïh ööhpehtimmie- jïh barkoeraeriestæjjine skuvlesne ovmessie ööhpehtimmienuepiej jïh barkoeveeljemi bïjre.

Mij dutnjien sjeahta?

Daerpies datne jïjtjemdh damth gosse edtjh ööhpehtimmiem jïh barkoem veeljedh. Uvtemes byörh gaavnedh mij dov veaksahkommes bielieh lea. Destie jïjtjedamtoem åadtjoeh, naakede mij vihkele gosse edtjh hijven veeljemem darjodh. Gihtjh jïjtjemdh:

• Mejnie leam væjkele?
• Mah ïedtjh mov?
• Mejnie lyjhkem gïehtelidh?
• Maam nïekedem darjodh?

Dov daajroeh, maehtelesvoeth jïh tjiehpiesvoeth

Skuvlesne dån gaavneme mah faagh mah leah aelhkemes dutnjien, jïh mej faagigujmie datne tjabreminie. Man haaran dov maehtelesvoeth juhtieh?

• Datne væjkele teorijefaagine? Maam bööremes lyjhkh, gïele jallh matematihke?
• Datne væjkele tjeahpoen sisnjelen, lyjhkh guvviedidh jïh måaladidh jallh instrumeentem tjoejehtidh?
• Datne uvtemes praktihkeles? Datne lyjhkh beapmoeh jurjiehtidh, gåarodh jallh kluhtierdidh jallh dåvvodh?li>
  
• Jallh dagke datne ellen bööremes tråjjedh vitnedimmietæjmojne?

Dov jïjtsevoeth

Jïjtsevoeth lea guktie datne leah goh almetje. Daate vihkele dov veeljemasse båetijen aejkien barkoste

• Datne sosijaale? Lyjhkh gelliej almetjigujmie årrodh? Datne lyjhkh mubpiejgujmie soptsestidh jïh mubpiejgujmie åahpenidh, jallh bööremes lyjhkh naan gille hijven voelpigujmie årrodh?
• Buektehth laavenjostedh, jallh sïjhth eeremasth maam akt jïjtje loetedh?
• Datne væjkele mubpiej åssjaldahkh jïh mïelh goltelidh?
• Maahta datnem leajhtadidh?
• Datne lyjhkh sjeakoldh dov bïjre utnedh, jallh seamma hijven jis ånnetji kreatijve rööhtseldihkie
• Dov lea jïjnje skraejrie, jallh bööremes lyjhkh gosse jeatjebh muenieh jïh öörnedieh?

Gosse ikth båetijen aejkien edtjh barkoem ohtsedh, barkoefaalije sæjhta stoerre leavloem bïejedh dov persovneles jïjtsevoetide. Vuesiehtimmien gaavhtan mejtie gåarede datnem leajhtadidh, mejtie dov lea vaenie gaatoe, jïh mejtie maahtah laavenjostedh jïh jïjtjeraarehke barkedh. Guktie datne barkoem pryöjjedh jïh dejtie mejgujmie edtjh barkedh maahta seamma vihkele årrodh goh hijven karakteerh skuvleste. Dan åvteste öörnege- jïh dåemiedimmiekarakteerh vihkele!

Dov ïedtjh

Jis åadtjoeh mejnie akt gïehtelidh mestie ïedtjem åtnah jïh mïsse skraejriem åtnah, dellie stoerre hille datne sïjhth lyhkesidh. Men ih maehtieh iktesth veanhtadidh dan aavrehke årrodh guktie dov ïedtjh leah eevre seamma goh akte vihties ööhpehtimmie jallh sjïere barkoe. Læjhkan maahtah dov ïedtjesuerkiem jieniebinie dejstie ööhpehtimmieprogrammijste gaavnedh. Måjhtelh aaj ïedtjh maehtieh varke jorkesidh gosse noere. Jeatjah ïedtjh maehtieh jijhtedh lissine dejtie mejtie joe åtnah.

Dov healsoe

Maahta daerpies årrodh jïjtse healsoem krööhkestidh gosse edtja ööhpehtimmiem jïh barkoem veeljedh.

• Såemies barkojne vielie gaarkh leah daerpies goh jeatjah barkojne.
• Allergije maahta dov veeljemenuepieh gaertjiedidh.
• Maahta vihties krïevenassh årrodh vuejniemasse jïh govlemasse, jallh maahta jeatjah sjïere krïevenassh årrodh såemies barkojne.
  

Daate lea mij akt maam tjoerh goerehtidh åvtelen ööhpehtimmiem veeljh. Gihtjh ööhpehtimmie- jïh barkoeraeriestæjjam jis leah jueriedisnie.

Mubpiej veanhtadimmieh

Lea væjsehke dov eejhtegigujmie jallh åeliealmetjigujmie ektine astoem nuhtjedh ovmessie alternatijvi jïh nuepiej bïjre soptsestidh. Goltelh raeride fuelhkeste jïh voelpijste. Birrh aaj ööhpehtimmie- jïh barkoeraeriestæjjam skuvlesne jïh jeatjebh mejtie leajhtedh raeriej bïjre.

Lea naa sïejhme eejhtegh, åerpenh, slïekte jïh voelph mïelh utnieh maam datne tjoerh sjïdtedh. Gellie åeliealmetjh/eejhtegh stoerre veanhtadimmieh maanaj båetijen aajkan utnieh. Men dam minngemes veeljemem tjoerh jïjtje vaeltedh! Ih tjoerh baajedh jeatjebh datnem baajnehtidh maam akt veeljedh maam ih sïjhth, ajve dan åvteste dah vienhtieh daate lea dïhte reaktoe dutnjien.

Barkoe jïh tjoeleråållah

Barkoejielede gellievoetem daarpesje. Vihkele datne ööhpehtimmieprogrammem veeljh mij ij leah jearohke aerpievuekien tjoeleråållijste. Aellieh baajh datnem stuvredh vuajnojste mah jiehtieh såemies barkoeh leah ålmide, mearan jeatjah barkoeh bööremeslaakan nyjsenæjjide sjiehtieh. Ussjedh veelelaakan maam datnevaajtelh!

Goerehth gaajhkh dov nuepieh

Datne dån maam akt såemies barkoej bïjre daajrah, jïh dov lea dagke veanhtoe mej barkoej bïjre mah maehtieh dutnjien sjïehtedh. Men seekere datne nuekie hijven bijjieguvviem åtnah? Ajve barkoefaageles lïerehtimmien sisnjelen lea mahte 200 ovmessie barkoeh mej sisnie maahtah lïerehtimmiem åadtjodh, jïh jïlleskuvle- jïh universiteeteööhpehtimmie gellie barkoenuepieh vedtieh.

• Lyjhkh gosse spaajhte jåhta jïh gosse gieltege, jïh vïenhth pollise, jamhkelæjja jallh pilovte lea mij akt dutnjien? Dellie maahtah dagke aaj barkoeh vuarjasjidh goh skïemtjebïjlebarkije, vaeptie jallh girtiestuvrije?
  
• Datne onterdamme mejtie edtjh healsoesuerkien sisnjelen barkedh goh dåaktere jallh skïemtjesåjhtere? Maahtah aaj jeatjah healsoebarkoeh goerehtidh goh vuesiehtimmien gaavhtan portööre jallh manuelleterapeevte?

Årroeh tjetskehke jïh ræhpas gosse dov nuepieh goerehth. Datne dån vueptesth sagke jienebh alternatijvh gååvnesieh goh datne deejrih.